Kuidagi kummaline on mõelda, et 5 päeva on jäänud elada selles kümnendis, nagu see oleks mingi sajandi vahetus, ometigi vaid numbri muutus. Aga 20 on ikka palju vanem, kui 19 ja see oli nagu omamoodi race, mis veel jõuaks ära teha selle numbri sees. Lõpp on küll üsna käest ära läinud... Aga on aega veel. Nagu pisut vana tunne on olla 20, sest seesmiselt on see üsna suurte muutuste aeg ja need tööd, mõtted, mis olen enne välja käinud, ei tundu üldse midagi erilist enam - liiga tavaline. Prioriteetide muutuse aeg on juba tükk aega käimas - või oleks seda õigem nimetada prioriteetide kohandamise muutuseks. Oleks kummaline ju väita, et muudan midagi ja siis on kõik teisiti, ei saa üle oma varju hüpata teisele poole hekki.
Teisest küljest on jällegi tohutult põnev, mis kõik uus sellega kaasneb, ent ootused on vägagi dilemmalised. Ühest küljest ootan juba pikemat aega, teisest küljest ei tahaks veel :). Päev ise on kuidagi tore, emotsionaalselt sisendatult on ta juba eos armas päev, noja samuti kingituste osa :).
Tahaks siili või salli või siis siilipiltidega salli. Sellepärast, et siil on armas ja tark korraga ja sall on soojendav.
Eriti ninnunännu lause tuli... Naljakas kohe, aga praegu võib veel.
No comments:
Post a Comment