Mõtlesin ja mõtlesin ja välja mõtlesin enda jaoks mingi seose ja ma pole kunagi veel nii õnnelik olnud selle üle, eriti kell 2 öösel. Ja kõik inimesed on juba netist plehku pannud, nii, et pole kellegagi jagada enam :).
Leidsin, et elu käib kuidagi rattas, mis muudab meid tugevamaks.
Nimelt, me ehitame tavaliselt enda ümber mingeid "õigeid" tõekspidamisi, väärtustame seda, mida peame kõige õigemaks. Osast on tulnud meie vanematelt, osa meie iidolitelt, osa oleme tõenäoliselt ise välja mõtelnud. Me ehitame oma väärtushinnangute kogumist kokku oma maailma - mina ise. Selle, kes me oleme ja mille nimel püüdleme. See on nagu palkmaja ehitamine - iga palk on pärit erinevast puust, erinevate juurtega, kokku liidetud üheks tervikuks, nagu mosaiik. Kuniks kunagi saame oma palkmaja ehitatud, saime kokku sellise huvitava isiksuse. See on iga inimese enda asi, kuidas ta seda kindlust nüüd tõrjub või laseb hinnata teistel või võtab suisa kõik välised tegurid endasse.
Vahel tuleb elus hetki, probleeme ehk tormid külastavad ja võivad teinekord majakest kõvasti haavata, kas siis hingeliselt või väliselt. Me oleme nördinud, ehk masenduses, et palju on ära rikutud väliste tegurite ("teiste") poolt. Esialgu ei oska kohe midagi peale hakata - kas nutta või istuda lihtsalt maha ja mõtelda tuleviku üle. See on loomulik, ei peagi olema kõik nii tugevad isiksused, et kohe tormata parandama. Ehk ei olegi õige tormata? Öeldakse, et tänu headele sõpradele, tähtsatele inimestele on võimalik lahendada probleeme, teinekord alkoholi abil. Aga lõpptulemus on see, et ka parimat nõu saades, pead lõpliku otsuse tegema SINA ISE ja kui sellega hakkama saadakse, on saavutatud üks suuremaid võitusid, mida tänapäeval jääb juba järjest vähemaks - jäädud iseendaks.
Iga halb asi on millekski hea ja seega on ka rasked olukorrad head - sest nendest on võimalik õppida. Kui päris ära ei tapnud - oled enamvähem elus veel - siis tugevamaks said seesmiselt kindlasti, väärtushinnangud võivad pisut muutuda. Mis sellest, et eelmine kaardimajake on palju kannatada saanud - UUS TULEB VASTUPIDAVAM.
Meis kui inimestes on väga palju seesmisi konflikte, millest me üldiselt eirame kõnelda, isegi mõtelda ei taha. Aga endasse peab usku olema, kui tõesti tahta parandada arusaamatusi endas ja nendega tõepoolest ise hakkama saada, on kuradi hea tunne ja see on juba hetk, mille nimel tasus pingutada - hea enesetunne.
Naljakas on mõtelda vahel, et tegelikult on mul ääretult hea meel, et ma olen olemas, ma olen elus. Palju on probleeme, mis mind võiks vaevata, aga ma saan nendega hakkama, ma olen elust üle. Pole miskit magusamat elus kui võit.
Ma sain teada, mis tähendab väljend "enda armastamine", sest alles nüüd sain seda tundma õppida. Igaks asjaks oma aeg :)
Aitäh Teile kallid vanemad, et ma olen olemas ja selline nagu ma olen! Tunnen ürgset ja täiesti maavälist jõudu elamiseks ja edasiliikumiseks.
Armastan elu, sellest ka selline lugu:
No comments:
Post a Comment