Making progress

Tegelikult on üks kindel põhjus, miks ma "once in a lifetime" reisil pole näiteks siia midagi poetanud. Ma ei hakkaks küll perfektsionismi lähemalt lahkama, ent see on meeles veel mul. Blogi pidamine on kaotanud pisut võlu kuidagi, endalt iseendale ei tundu enam niivõrd huvitav, kui see oli omajagu aega tagasi... mil ma pisut teine inimene olin. Miski tavapärane ei tundu enam piisavalt hea, et siia "liiga heasse" blogisse seda üles riputada, mis viib selleni, et see polegi kuidagi hea.
Anyway, täna oli kusjuures esimest korda tore pikem arutelu meie õpetajaga, Stepheniga. Kosutav lihtsalt. Mul on hetkel ainult kahju sellest, et ma ei suuda mingilgi määral rääkida seda inglise keeles, mida eesti keeles mõelda suudan. Pisut ahistav ja ruineeriv. Ent siiski oli üks põgus mõte, mille tahtsin siia kindlasti ära mainida.
Nimelt Future Focus Ltd, kus me töötame on noorte koolituskeskus. Kokku on tulnud erinevate erialade pealt noored üle terve Euroopa ja praktiseerimas vastavalt oma eriala läbi Future Focuse, nö vahendaja organisatsiooni. Kõik õpilased elavad mööda Maltat laiali erinevates ühiselamudes, mille hooneid meie restaureerimas käime. Hispaanlastel oli mingi suuremat sorti pidu jälle vastavalt ühes nendest majades olnud, kuhu meid täna esmakordselt viidi. Huvitav aga oli see arutelu sel teemal, missugused on lõunamaarahvas ise nende kuumavereliste hispaanlaste ja teiste aktivistidega Hollandist ja mujalt võrreldes. Nii palju kui on ise nähtud ja tähelepandud ning täna ka veel kinnitust saadud, on tegelikult Maltalased ääretult toredad ja pigem tagasihoidlikud. Seda eelkõige seetõttu, et religioon omab ääretult tähtist rolli. Usk ja kokkuhoid oma rahvasse ja nende austamine.
Ehk see ongi see peamine elutarkuse pisik, mis geograafiliselt tillukesest riigist Euroopa mõistes kaasa viia edasi? See, mille järgi ma siia tulin. See Stepheni lause: et koguda austust teistelt võõras riigis, pead austama ja elama sisse nende kultuuri. See on ju tegelikult imelihtne ja imeloogiline, võiks ütelda, et isegi normaalne, ent ometigi ei pea me seda ju tegelikult meeles ja kulgeb ikka nii nagu tavaliselt. Usk oma riiki ja traditsioonidesse, väikeste riikide puhul on see eriti oluline. Nagu ma aru sain, polnud ka tegelikult väga paljud nõus sellega, et Malta Euroopa Liitu üldse astuks. "Uksed on lahti" pole tegelikult nende jaoks üldsegi meelt mööda. Ülbed ja rahakad immigrandid muudavad EU liigagi ühtseks. Ja just sedavõrd enam on neil hea meel meiesuguseid siin vastu võtta.
Ehk mul on nende läbutsevate hispaanlaste kõrval lihtsalt hea tunne, et Eestist jääb ilus märk maha siia? Samas, kõige selle muu kõrvalt, oleme toonud ka oma tagasihoidliku, abivalmi ja sõbraliku käitumise näol omajagu kultuuri Eestist siia, mida siin austatakse. Lisaks sellele veel töökas töökultuur, mis nende jaoks on midagi uut. Ega ilma asjata Stephen direktrissile väitnud küsimusele vastates, et "Everything is perfect". On neilegi midagi antud meie poolt. Kõik on sattunud soodsasse pinnasesse.
Making progress. (Ja mul on nii hea meel selle üle :))