Endalegi ettekujuteldamatult rusuv on see tunne, kui võtad ette enda lõputöö faili, vaatad ja mõtled ja juurdled erinevate detailide üle. Ja ainuke ja kõige määravam kirjutust segav tegur on perfektsionistlik lähenemine... Mitte ei oska midagi kirja panna, kui mõtteideoloogia nooleteravik on suunatud alateadvuses sellele, et see peab vägagi perfektne saama, seda enam, et materjali on meeletult. Alateadvuse toimetustel on määrav jõud. Täpselt samamoodi nagu enne eksamit pabistades, et kuidas ikka läheb - võibki just kehvasti minna. Kahtlemata on blogikirjutamiselgi säärane effekt. Vabalt tundmine on ehk üks mugavamaid tundeid elus, mis on keeruline tekkima, kui sellega harjunud pole.
Ja ma võisin avastada ennast mõni hetk mõtetes, kuivõrd tehislikuks on ennast võimalik kujundada...
Siia sobiks hästi üks video, mille sõbra abil üles leidsin taas, tuhlates erinevatel blogidel ringi:
Eneseõnneks on siiski midagi vaja - enda mõistust, mis on kõigil olemas.
Avastasin enda rõõmuks, kui hea on teiste blogides ringi tuuseldada ja huvitavaid seikasid bookmarkida endale. Inimesed on huvitavad, inimeste mõttemaailmad on huvitavad, igaüks on omamoodi ja just see ongi elu võlu. Inimesed ei pruugi ise nähagi, kui mitu kena külge kellelgi on.
Küll on hea mõelda, et ükski asi ei pea täiuslik olema, vabaduse kasv on meeletu. Vead on sama tähtsad, kui head.
See lugu on minu jaoks nagu: "lahutades maha melu, saadakse kõrgem väärtus". Teisisõnu matemaatiliselt on see võimatu, aga kuulates sisuliselt on see võimalik. Lugu, mis on teisest kategooriast, et olla teistsugune, et olla omamoodi, et olla omanäoline, et panna inimesi nägema teisi tahke.
No comments:
Post a Comment