Motivatsioon on otsetõlgituna sisulises mõttes liikumapanev jõud. Ühel toredal päeval, kui meil koolis üsna töine õhkkond oli, siis hakkasin mõtlema selle üle, et mis on see jõud, mõjuv jõud, mis paneb sõnadeta inimesi tegusid tegema. Ei ole vaja ei kedagi käskida, sundida, motiveerida, suunata, abistada - lihtsalt töötatakse ja järgnevaid töökorraldusi ei võeta kui järjekordset moraali morjendavat sõnade peale lugemist või sundimist, vaid võetakse kui loomuliku jätkuna tegevuses.
Lisaks ajendatuna nendest kahest videolõigust - Silver Karjuse "karjäärist" ja Viktor Dei elutööst - elukogemusest sain ma omajagu inspiratsiooni ja konkreetsete isiksuste sihist ja suunast võib tuua välja nii mõningaidki mõttelaadi jooni, mille ühine idee on vaid üks - Per aspera ad astra - ja see pole mitte mingi rumal jäärapäisus, kellegi "kõrgema" jõu ütlus / käsk, vaid tegemist on inimese loomuliku protsessiga - areng kõrgemale. Motiveerituse lahkamise teema saabki olema nende erinevate suunitlevate inspiratsioonikillukeste kogumine, mida järgida kui elustiili.
Rääkides alustuseks Silver Karjusest selle videolõigu põhjal, siis ma olen üsna veendunud, et suurem osa meist kategoriseerivad inimesed ära, vastates lühidalt ja "vaidlemisele mittekuuluval hääletoonil" - "Andekas inimene lihtsalt..." ja just siinkohal suundutakse tõsise näoga tagasi näiteks Facebooki, mis on kõige mugavam ja lõõgastavam ajaveetmiskoht. Jah, ma ei vaidle vastu, et tegu on andeka inimesega, aga see on kogu isiksuse üks väga kitsas tahk vaid, soodumus kergemini midagi teha. Anne on samuti asi, millest pole mitte vähimatki tolku, kui seda ei kasutata. Samuti ei tekita see ka motivatsiooni tegeleda vastava alaga. Seega pole tegutsemistahe seotud kuidagi andega, tegemist on enda sisese jõuga, mida saab tekitada vaid inimene ise ja seda väga lihtsasti kasutades vaid enda aju. Mõtlemine on see, mis paneb inimesi tegutsema, mõtlema edasi-kaugemale. Aju ongi see paljude meelest kõikvõimas "anne", mis on antud igale ühele kaasa ja see, kuidas seda kasutatakse, on iga inimese enda tahtmises kinni. Peale selle pealiskaudse nägemuse likvideerimist on võimalik näha asju ka teistes mõõtmetes, ronigem välja oma harjumustest ja kehvadest tavadest, sellest 2D maailmast, kus kõik on ruudu või ristküliku kujuline lihtne moodul ja vaid ühe tahuga. IGAS inimeses on olemas motiveeriv anne - tema aju ja ka sellele faktile toetudes on igal inimesel olemas mingi soodumus, võrreldes teistega. Ei ole olemas andetuid ja andekaid inimesi - on olemas erinevate tahkudega erinevad inimesed.
Inimesed, teinekord isegi meeleheitel arvatavast andetusest, hakkavad tegelema asjadega, mida neile tegelikult ei meeldi teha, ent siiski on nende väidetavaks suureks motivaatoriks raha. Kahtlemata on see tänapäevases ühiskonnas üks äärmiselt vajalikke tarbevahendeid, kuid see on ka kõik. See on kui ese, materjaalne väärtus, millel puudub sisuliselt võime areneda, sest investeeringuid raha ise endaga ei tee, teevad meie, lihtsurelike endi ajud, kes raha juhivad.
Liikudes edasi, mida ma eelmiste lõikudega tahtsin väita on järgmine.
Nagu "Luuasaare Ülo" teatud seriaalis mainis head väljendit: "Psühholoogia - see on kõrgem alustala". Füüsilises mõttes loogikavastane, kuid tõetera on seal sees, psühholoogia juhib kõike alates sellest, mis tuju meil on ärgates ja mis mõtetega me magama lähme. Jõudes sellele teadmisele, loome me endale uue võimalusterohke maailma ja see on igaühe enda mure, kui palju jõuab endale krahmata. Fenomenaalne võime on psühholoogial ja sellest tulebki juttu järgmises postituses.
Absoluutselt igalt poolt on võimalik midagi juurde õppida.
No comments:
Post a Comment